Olen algaja koeraomanik, kelle teadmised koera kasvatamisest piirdusid väga pealiskaudsete teadmistega. Seetõttu otsustasin kohe peale uue pereliikme saabumist minna kutsikakooli. 

Miks ma sellel teemal otsustasin kirjutada ja mõtteid jagada? Nimelt loodus allub reeglitele ja seaduspärasustele. Nii nagu koera treenides ei saa minna „otseteed“ ega jätta vahele baasoskuste loomist, ei saa ka inimeste motivatsiooni juhtida suvaliselt või ilma süsteemita. Käitumisel on alati põhjus, tagajärg ja kordumise muster. Kuidas aga soovitud käitumismustreid saavutada. Arutlen ja proovin leida seoseid oma uue õpitu ja eelnevalt kogetu vahel.

Sul peab alati olema valmis pandud "maiused", et jõuda sihile ja Sa ei tohi sellega hilineda, seda märkamata jätta, sest vastasel juhul kaotab kõik eelnev tähenduse.

1.     Käsklus – koer peab teadma, mida temalt oodatakse. Inimeste puhul on see selge eesmärk või kokkulepe.

2.     Tegevus – koer proovib, eksib, õpib ja kordab. Inimene samamoodi – ilma katsetamiseta ei teki uut oskust.

3.     Preemia – positiivne tagasiside kinnistab käitumise. Inimestele tähendab see tunnustust, saavutustunnet või muud motivatsioonitegurit.

Kui üks neist kolmest lülist jääb vahele, muutub õppimine ja motivatsiooni hoidmine keeruliseks. Kui on ainult käsklus, aga mitte preemiat, tekib trots. Kui on ainult preemia, aga mitte selge eesmärk, tekib segadus. Kui on tegevus, aga keegi ei märka seda, tekib pettumus.

Koera treenimisel töötab lihtne skeem: käsklus → tegevus → preemia.
Inimeste puhul ei tähenda „käsklus“ autoritaarset korraldust, vaid pigem eesmärgi või ülesande püstitamist. Kui inimene mõistab eesmärki ja tegutseb, siis ootab ta tagasisidet või preemiat.

See tsükkel on ülekantav motivatsiooni- ja juhtimissituatsioonidesse: töötajate arendamine, klientide käitumise suunamine, tootejuhtimine, reklaam jne.

1. Käsklus = Eesmärk ja tähendus

Locke’i eesmärgi seadmise teooria (Goal Setting Theory) ütleb, et selged, spetsiifilised ja väljakutsuvad eesmärgid suurendavad sooritust. Inimesed ei reageeri lihtsalt käsule, vaid vajavad mõistmist, miks nad midagi teevad. Kui ülesanne on tähenduslik, tekib sisemine motivatsioon.

2. Tegevus = Tegutsemine ja kaasatus

Deci & Ryan’i enesemääratlemise teooria (Self-Determination Theory) toob välja kolm sisemist vajadust: autonoomia, kompetentsus ja seotus. Kui tegevus on seotud nende vajadustega, käivitub loomulik energia. Inimesed tahavad oma tegevuse üle kontrolli, tahavad tunda, et nad oskavad, ja soovivad kuuluda kogukonda.

3. Preemia =  Tunnustus ja rahuldus

Skinneri operantne tingimine näitab, et käitumine kinnistub läbi tagajärgede – positiivne tagasiside või preemia kasvatab kordamise tõenäosust. Preemia ei pea olema ainult rahaline. Sama tähtsad on kiitus, tunnustus, arenguvõimalused, sotsiaalne staatus või isegi sisemine rahulolu.

Kujuta ette, et oled e-poes. Kampaania kuulutab: “Telli täna ja saa -30% soodustust koos kuldkliendi staatusega” (käsklus), klient klikib ja ostab ning see etapp on lihtne ja kaasahaarav (tegevus), klient saab kohe soodustuse ja e-kirjaga kinnitatakse tema uueks staatuseks kuldklient. Sellega on loodud kindel hüve ja lisaks emotsionaalne seotus (preemia). Jäta meelde, et tegevuse ja preemia ajavahe ei tohi olla suur. See peab olema võimalikult vahetu.

Sama reegel kehtib ka ülesannete motiveerimisel. Näiteks brändijuhil tuleb koostada ettekanne müügikoosolekul (käsk) ja Sa tead, et esinemine ei kuulu tema lemmiktegevuste hulka. Ta saab aga piisava aja, vajalikud tingimused ettevalmistuseks ja toetuse ettekande ajal. Brändijuht teeb ettekande (tegevus). Ettekande järel saab aplausi ja mõne kolleegi positiivse tagasiside (preemia).

Koeri treenitakse maiustega, sest nad õpivad läbi selguse, korduse ja preemia.
Inimaju töötab paljuski samade motivatsiooniprintsiipide alusel. Me vajame selgeid eesmärke, võimalust ise tegutseda ja tunnustust, mis kinnitab, et meie pingutusel on väärtus. Kiitusel on oluline roll edus ja enesetundes.