Traditsiooniliselt on kogemusnõustamine levinud tervishoius, vaimse tervise valdkonnas, rehabilitatsiooniprogrammides ja sotsiaalteenustes. Näiteks sõltuvusravi, vaimse tervise tugigrupid või noorte- ja karjäärinõustamine kasutavad kogemusnõustajaid, et pakkuda praktiseeritud ja empaatilist tuge. Kogemusnõustaja roll on sageli täiendav spetsialistide tööle – ta toob sisse inimliku ja kogenud perspektiivi, mida ainult läbielatud kogemus suudab pakkuda.
Äris saab kogemusnõustamist rakendada mitmel viisil, eriti turunduse, müügi, juhtimise ja ettevõtluse valdkonnas. Kui ettevõtja või turundusekspert on läbi elanud nii edukaid kampaaniaid kui ka ebaõnnestumisi, saab ta oma kogemust jagada, aidates teistel vältida sama tüüpi vigu ja teha teadlikumaid otsuseid.

Kuidas eristub kogemusnõustamine coachingust? Kuigi nii coaching kui kogemusnõustamine keskenduvad inimese või meeskonna arendamisele, on nende lähenemisviisid erinevad:

Coaching põhineb küsimustel, kuulamisel ja kliendi enda lahenduste avastamisel. Coach aitab kliendil ise jõuda arusaamadele ja otsustele, ilma otseselt oma kogemusi peale surumata.

Kogemusnõustamine tugineb konkreetselt nõustaja isiklikule kogemusele. Kogemusnõustaja jagab oma õppetunde, edusamme ja eksimusi, pakkudes praktilist juhist, kuidas sarnastes olukordades toimida.

Äris tähendab see, et coach aitab avastada strateegiaid läbi kliendi enda perspektiivi, samas kui kogemusnõustaja kasutab oma kogemusi näiteks juhtimisest, planeerimisest, motiveerimisest, turunduskampaaniatest, edust ja ebaõnnestumistest ning korduvatest mustritest, pakkudes praktilist “teerada” kiiremini.