Olen viimase poole aasta jooksul üritanud mõista ja mõtestada loomemajanduse teemasid. Olen mõelnud selle üle, kuidas väärtustada kultuuri ja saanud aru, et väärtuse kasvamiseks on vajalik suhete loomine selle otseses mõistes. Need on suhted kultuuri, selle loojate ja tarbijate vahel. Neid suhteid tuleb luua, hoida ja kasvatada. Selle suhte nähtamatutest sidemetest kujuneb kultuuri väärtus, tugevus ja jätkusuutlikkus. 

Loomemajandusest rääkides mõtleme esimesena loomingule — kunstile, muusikale, disainile, teatrile, filmile. Nii ongi õige. Looming on loomemajanduse süda. Aga süda üksi ei hoia tervikut elus, kui ülejäänud süsteem ei toeta. Mida rohkem ma ise loomeettevõtete ja loovisikutega olen koostööd teinud, seda selgemaks saab üks tõdemus: ainult kunstist ei piisa. Väga hea looming ei tee veel loovisiku karjääri jätkusuutlikuks.

Meie loovisikud on andekad. Aga nad töötavad sageli üksi. Rääkides kultuuriasutustest, siis üksteisest eraldi. Projektist projekti. Jõudes silmapaistvate tulemusteni, kuid tihti ilma tugeva tugisüsteemita, mis aitaks näha kaugemale.

Looming ei peaks olema ellujäämisvõitlus

Eestis on palju loovisikuid, kes teevad erakordselt head tööd, kuid teevad seda ebastabiilses keskkonnas.
Põhjused on laiemad kui üksikisiku tööharjumused:

• süsteemsed tugiteenused on killustatud,

• turunduse ja ärilise poolega peab loovisik sageli üksi hakkama saama,

• rahastusmudelid on projektipõhised,

• pikaajalisest planeerimisest saab luksus, mitte standard.

Kestlikku loovkarjääri ei saa aga ehitada ilma toetavate süsteemideta. Kui loovisikul ei ole aega ega oskusi turundusega tegeleda, visiooni sõnastada või oma teenuseid struktureerida, on väga raske kasvada. Ja veel raskem on luua sellist elurütmi, mis oleks stabiilne, mitte pidevas kõikumises.

Kunstis ainult kunsti nägemine piirab loomevaldkonna võimalusi

Loovmajandus on palju enamat kui kunstiteos või esinemine. Loovus loob väärtust ettevõtetele, kogukondadele, linnadele, teenustele ja toodetele. Loomemajandus ei toimi kunstivaldkonna sees — see toimib sektorite vahel.

Kui loovisik näeb oma loomingut ainult kunstina, mitte väärtusena, mis võib olla osa laiemast süsteemist, jääb kasutamata tohutu potentsiaal.

Aga selle potentsiaalini jõudmiseks peab loovisikul olema:

• selge brändinägemus,

• teadmine, mis on tema väärtuspakkumine

• oskus oma tööd kommunikeerida

• julgust oma loomingut väärikalt hinnastada

• süsteem, mis toetab tegutsemist, mitte ei kurna seda

Miks tugisüsteemid on loomemajanduses nii olulised?

Loovisik ei peaks kõike üksi tegema. Loomemajandus vajab struktuure, mis aitaksid loojatel:

• mõelda pikemalt kui üks projekt,

• kasvatada publikut,

• luua stabiilseid tuluvooge,

• jõuda rahvusvahelistele turgudele,

• teha koostööd teiste sektoritega,

• ja mis kõige olulisem — luua loomet ilma läbipõlemata.

Tugisüsteemid ei tähenda ainult toetusi või programme. Need tähendavad ka mentorlust, strateegilist mõtlemist, selget positsioneerimist ja head turundusraamistikku — midagi, mida loovisik ise alati ei suuda luua, sest see nõuab teist tüüpi kompetentsi.

Mida tuleks toetada ja aidata tugivõrgustiku poolt?

✓ mõista oma loomingu majanduslikku väärtust Sageli ei teadvusta loovisikud, millist mõju nende töö tegelikult loob — kultuuris, ettevõtluses või ühiskonnas.

✓ sõnastada selge loomingu (brändi) väärtuspakkumine Kes sa oled loojana? Mida sa pakud? Kellele? Mille poolest sa eristud? Need küsimused on loomekarjääri vundament.

✓ luua strateegia, mis toetab pika plaani tegemist See puudutab nii kommunikatsiooni, teenuste kirjeldamist, publiku kasvatamist, hinnastamist kui tuleviku planeerimist.

✓ kujundada tugisüsteeme, mis hoiavad loovisikut Loometöö on sageli projektipõhine, ebakindel ja katkestustega. Kui soovime, et loovisikud ja loovettevõtted panustaksid jätkusuutlikult Eesti kultuuri, tuleb tagada neile stabiilsem tugisüsteem: ligipääs mentorlusele, ettevõtlustoetustele, müügi- ja turundusoskuste arendamisele ning finantstarkusele. Olgu selleks tööriistad, protsessid või regulaarne strateegiline partnerlus — süsteem teeb selle, mida projektid ei suuda: hoiab fookust ja loob järjepidevust.

✓ toetada kasvuvõimet ja rahvusvahelistumist Siin peitub üks Eesti loomemajanduse olulisemaid kasvuvõimalusi. Meie kultuuritooteid hinnatakse maailmas originaalsuse, kvaliteedi ja sügavuse tõttu. Me ei saa konkureerida mahus, ent saame pakkuda unikaalsust, mis kõnetab erinevaid rahvusvahelisi sihtgruppe. Ekspordi toetamine — alates turundusest kuni rahvusvaheliste koostöövõrgustike loomiseni. 

Loomemajandus kasvab seal, kus loovisik ei ole üksi

Loomemajandus ei ole romantiline üksikmäng. See on tervik. Selles tervikus peab kunstnikul, disaineril, muusikul või ettevõttel olema partnerid, kes toetavad loomet majanduslikult, strateegiliselt ja kommunikatiivselt.

Kui loovisikul on tugev süsteem, mis toetab tema ideid, muutub tema töö kindlamaks, mõtestatumaks ja mõju laiemaks

Kõigi nende arengusuundade taustal on oluline mõista, et loomingu tugevus peitub mitte suuruses, vaid eristumises. Siinkohal kõlavad tähenduslikult Paavo Järvi sõnad: „Sinu võimalus väiksena on olla kavalalt mõjus.” Eesti kultuur saabki olla mõjus just tänu oma originaalsusele, julgusele ja sisemisele sügavusele. Kui suudame siduda inimese ja kultuuri vahelise sisulise suhte, loovisikuid toetava majanduskeskkonna, regionaalse tasakaalu ja rahvusvahelise haarde, on Eesti kultuuril nii kodus kui rahvusvahelisel areenil erakordsed kasvuvõimalused.

Kui tunned, et vajad loomekarjääri järgmise sammu jaoks partnerit, kes näeb su loomingut tervikpildis, mitte ainult projektis — siis räägime edasi.